Suitsetamine ja selle kahjulik mõju tervisele on laialt tuntud ja pidevalt korratud. Sigaretipakkidel olev teave tuletab tarbijale meelde pideva suitsetamise tagajärgi. Uuringud on näidanud, et suitsetamine võib esile kutsuda ka äkilisi juuste väljalangemise juhtumeid. Kas tasub muretseda? Mis on ühist tervetel juustel ja sigarettidel?
Kahjustada saavad kõik keharakud
Igal tervel keharakul on piiratud eluiga. Aastate jooksul vanad rakud kahanevad ja surevad ning nende asemele tulevad uued rakud. Nii on tagatud, et rakkude arv jääb pidevalt muutumatuks. Suitsetamine avaldab rakkudele negatiivset mõju, vähendades nende tavapärast eluiga. Suitsetamine tekitab organismis oksüdatsiooni, mille tulemusena vabanevad rakke kahjustavad ja keha vananemist kiirendavad vabad radikaalid. Lisaks ühineb sigaretisuitsus sisalduv süsinikmonooksiid veres oleva ja hapnikku transportiva hemoglobiiniga ning vähendab hapniku transportimist ja organismi varustamist sellega. Suitsetamine pärsib ka immuunsüsteemi, seepärast suureneb hingamisteede ja muude nakkushaiguste risk.
Oht juuksefolliikulitele
Nikotiin ahendab veresooni, aeglustades ainevahetust organismis ja seeläbi pidurdades ka juuksekasvu protsessi. Teaduskirjanduses rõhutatakse, et just terve peanaha veresooned toovad kaasa paksemate ja tervemate juuste kiirema kasvu, seetõttu mõjuvad juuste seisundile negatiivselt nii tavalised sigaretid kui ka e-sigaretid, mis sisaldavad sarnases koguses nikotiini. Nikotiin mõjutab ka hormoone. Naiste juuste väljalangemist põhjustab hormooni östrogeeni vähenenud tase organismis, mille languse võib lisaks normaalsetele bioloogilistele protsessidele käivitada ka suur nikotiini tarbimine. 2020. a läbiviidud uuringud näitavad, et kui päevas suitsetatakse rohkem kui üks pakk sigarette, kasvab alopeetsia tõenäosus koguni kuni 85 protsendini. Seetõttu on nikotiini nautimisel oluline silmas pidada mõju organismile ning mõelda, kas valitud sigaret on riski väärt?
